VIIES AASTAAEG

​

Soomaa rahvusparki ilmestavad soode vahel looklevad kaunid jõed. Nende

veetulv põhjustab igal kevadel uputuse, mida kutsutakse kohapeal viiendaks

aastaajaks. Soomaa üleujutus tipneb Riisa külas, kus rabalaamade vahel

kohtuvad Lemmjõe, Tõramaa, Raudna ja Halliste veed. Kõrgeima veeseisu

ajal laiub siinsetel luhtadel ja lammimetsades kuni 175 km² suurune veepeegel.

Soomaa üleujutused on ainulaadsed kogu Põhja-Euroopas.

(Ader, Tartes, 2010 "Eesti looduskaitse")

​

Soomaa rahvuspargi maastikku liigestavad kuus jõge: Halliste, Kõpu,

Lemmjõgi, Navesti, Raudna ja Tõramaa jõgi. 

​

Kui sula- ja sadevesi Sakala kõrgustikult alla valgub, ei jõua Soomaa jõed seda korraga ära mahutada ning tasasel pinnal looklevad jõed väljuvad oma looduslikust sängist. 

Mõnikord tõuseb kevadine suurvesi ligi meeter päevas ja nii kolm-neli päeva järjest. Üleujutus võib kesta mõnest päevast mõne nädalani. Suurveega ujutatakse üle jõgedeäärsed heinamaad, metsaalad, vahel isegi teed ning vesi võib tungida ka inimeste hoovidele ja lausa tuppa. Tekib Riisa üleujutusala, mille veevälja laius võib ulatuda kuni 8 kilomeetrini. Jõgede üleujutusi võib esineda igal aastaajal, kuid kõige ulatuslikumad on kevadised üleujutused. Soomaa suurim üleujutus oli 1931. aastal, mil veetase oli 553 cm üle Riisa hüdromeetriajaama veemõõteposti nulltaseme. Lähiminevikus olid suurimad üleujutused 2010. (494 cm) ja 2011. (482 cm) aastal. 

​

Neil aastail oli vesi ka Soomaa Puhkeküla tubades. Veetase hoovil varieerus

0,5 meetrist kuni 1 meetrini ja ligipääs oli võimalik vaid kalameheülikonnas,

kanuu või paadiga, alustades teekonda Riisa silla juurest. Seetõttu on uute

ehitiste rajamisel ning renoveerimisel arvestatud võimaliku veetõusu

kordumisega. Näiteks on hooned ehitatud kõrgematele vundamentidele,

madalamates ruumides on veekindlad kivipõrandad, pistikupesad on

tõstetud kõrgemale jne.